Tuesday, May 19, 2009

KOMEMORASAUN LORON UKUN RASIK AN IHA TINAN 2009






SAIDA MAK UKUN RASIK-AN IHA TINAN 2009

Iha tinan ba tinan Iha loron 20 de Maio Timor Leste sempre hanoin hikas hodi hala’o selebrasaun ba loron restorasaun independensia, povu Timor Leste halo refleksaun bo’ot kona-ba Independensia ne’ebè TL hetan iha loron 20 de Maio 2002 ne’ebè mundo tomak fo apoi maka’as no legitima TL sai nasaun foun iha mundu.
Independensia, (ukun rasik-an) signifika katak livre, laiha dependensia ba ema seluk, grupu ou nasaun seluk. Iha kontekstu politika, ukun rasik-an hatudu katak nasaun ida tengki livre husi okupasaun kolonialista, nasaun ida ne’ebe hetan poder legitimadu atu kaer ukun nasaun nian ho livre no laiha influensia husi ema ou nasaun seluk.

tuir opinaun geral husi ema matenek nain balun katak nasaun ida ne’ebè sai (independente) ukun rasik-an wainhira sira livre husi okupasaun kolonialista, livre husi intimidasaun, livre husi poder balun ne’ebè hanehan ema seluk nia direitu, livre husi influensia kultural husi nasaun seluk, nune'e mos tuir konseptu modernizasaun katak ukun rasik-an (freedom) relasiona ba livre husi kiak, livre husi beik, livre husi problemas sosiais no ekonomia hanesan dezempregu, no buat seluk tan.
Iha 20 de Maio 2009 ida ne’e ita presija halo refleksaun bo’ot ba ita ida-idak nia-an, liu-liu ba ukun nain sira katak saida mak UKUN RASIK AN…. Liu-liu ukun rasik ne’ebè povu Timor Leste hetan iha 20 de Maio 2002 husi okupasaun Indonesia no Kolonialista Portugal.
Bazei ba definisaun no signifikasaun ukun rasik-an ne’ebè hakerek iha leten, ita presija hanoin katak oras ne’e ita hetan ona ukun rasik-an ka seidauk???
Tuir hau nia hanoin katak ita seidauk hetan ukun rasik an, so ita hetan deit ukun rasik tuir lala'ok teritorial no hetan apoio (ligitimasaun) husi mundo tomak, ukun rasik-an ne’ebè ita hetan oras ne’e seidauk iha realizasaun no do’ok husi mehi povu Timor Leste no mundu tomak.
Timor Leste nasaun ne’ebè maski foin hetan independensia durante tinan 7 nia laran maibe oras ne’e dadauk ema barak mak sei hetan nakukun husi lala’ok ukun rasik-an (Independensia).
Povu Timor Leste barak mak sei moris iha kondisaun terus, sofre, no la hetan asesu ba nesesidade fundamental sira nian. Mayoria 90 persentu povu Timor Leste moris ho kondisaun kiak, liu-liu joven barak mak lahetan servisu, pior liu sira ne’ebè hela iha foho, distritu. Populasaun mayoria hetan 50 sentavus to’o 1 $ kada loron ida e balun mos semana ida mak foin hetan 1 $, ema barak mak seidauk hetan asesu edukasaun, saude, no dezenvolvimentu seluk tan.
Iha parte seluk povu Timor Leste hetan influenza barak liu-liu kona-ba influenza kultural husi rai liur, sira mos hetan intimidasaun, no ladu'un senti hakmatek ho emprejariu strangeriu ne’ebè oras ne’e nakonu iha Timor Leste, maski sira laiha kapasidade no balun sai hanesan buruh kasar. Sira nia prejensa iha Timor Leste sai ameasa bo’ot ba povu Timor Leste, liu-liu ba maluk Timor oan ne’ebè moris ho servisu hanesan fila liman iha merkadu, loja, no fatin seluk tan.
Ita presija halo refleksaun bo’ot ba lala'ok ukun rasik-an, tamba wainhira povu Timor Leste sofre nafatin no laiha realijasaun tuir kriteria no mehi ukun rasik-an, hau fiar katak sei akontese polemika no problema sosias ne’ebè sei fo impaktu bo’ot ba povu Timor Leste nia moris.
Sira bele hamrik dala ida tan hodi hakilar ba mundu no ba ukun nain sira katak sira harak livre, sira seidauk hetan lolos ukun rasik-an. Nune ema barak, liu-liu ba juventude no matenek nain sira (universitariu) ne’ebè balun sei escola, aktivista sira sei hamrik hamutuk ho povu hodi halo mudansa no revolusaun foun ida ba nasaun Timor Leste.